Kommenteeri

Aruandvad isikud bilansis - mida see tähendab?

Hiljuti küsis üks ettevõtja, miks on bilansis kohustuste all võlgnevus aruandvatele isikutele. Tema arvates ei olnud ettevõte laenu võtnud ja kellele ning miks siis võlga tasuma peab. See on teema, mis vajab tihti selgitamist. 

Ühe lausega vastates sellele küsimusele – aruandev isik oled Sina ise (kui on üks omanik ja vastutav isik) ja ettevõte on selle summa Sulle võlgu.

Kohustus või nõue?

Ma ei hakka siinkohal segadust tekitama bilansi aktiva ja passiva mõistete kasutamisega, selgitan lihtsalt. Kui bilansis on kohustuste all võlgnevus aruandvatele isikutele, siis on ettevõte Sinule võlgu. Kui aga bilansis on nõuete all nõuded aruandvatele isikutele, siis oled Sina ise ettevõttele võlgu. 

Millest see tuleneb? 

Siin on palju võimalusi. Iga ettevõte teeb kulutusi – arved ja tšekid on selle alusdokumendid raamatupidamises. Kui mõni kulu on makstud näiteks ettevõtte juhil enda isikliku pangakaardiga, siis selle peab ettevõte talle hüvitama. Vastupidine olukord võib tekkida siis, kui ettevõtte juht on teinud isiklikke kulutusi firma pangakaardiga makstes, siis peab juht selle summa ettevõttele tagasi maksma. 

Näited 

Näide 1: Ettevõtte pangakaardiga tasuti maikuus ostude eest kokku summas 350 eurot. Raamatupidajale esitatud tšekkide kogusumma on samuti 350 eurot. Sellisel juhul on kõik tasakaalus ja kuluaruanne vastab täpselt panga väljavõttel olevatele kaardimaksetele. 

Näide 2: Ettevõtte pangakaardiga tasuti maikuus ostude eest kokku summas 350 eurot. Raamatupidajale esitatud tšekkide kogusumma on 400 eurot. Seega on 50 eurot tasutud näiteks juhil isiklikult ja ettevõte jääb talle selle summa võlgu (bilansis: võlgnevus aruandvale isikule – 50 eur). 

Näide 3: Ettevõtte pangakaardiga tasuti maikuus ostude eest kokku summas 350 eurot. Raamatupidajale esitatud tšekkide kogusumma on 300 eurot. Siinkohal on mitu võimalust. Esmalt küsib raamatupidaja puuduva 50 euro kohta tšekke, kui ettevõtte juht need edastab, siis on kõik korras ja tasakaalus. Kui aga selgub näiteks, et 50 euro eest on tehtud kulutusi, mis ei ole ettevõtte tegevusega seotud, siis jääb juht ettevõttele selle summa võlgu (bilansis: nõuded aruandvale isikule – 50 eur).

 

Iga juhtum on eripärane ja eelpool välja toodud näited ei kirjelda kõiki võimalikke olukordi. Kuid loodetavasti aitas mõista antud teemat lihtsutatud kujul. Alati on võimalik raamatupidajaga läbi rääkida ja selgitusi küsida. Hea raamatupidaja lisab selgituse juba enne küsimuse tekkimist.

Tekkis küsimusi raamatupidajale? Võta julgelt ühendust siin.

Lisa kommentaar

Email again: